Sangaste loss

Sangaste loss on rüütlimõis Eestis, mis asub Valgamaal. Seda peetakse maakonna üheks olulisemaks maamärgiks. Täna asuvad seal hotell ja restoran. Lossi kõrval asuv park on üldsusele tasuta avatud.

Sangaste mõisa ajalugu

Sangaste mõisat mainitakse ajaloolistes kirjutistes Zagnitzi nime all. Keskajal kuulus mõis Dorpati piiskopile. Esimesi teateid siin asuva lossi kohta pärinevad 1520. aastast.

Seda hoonet peetakse üheks viimaseks Liivi rüütlite poolt ehitatud hooneks. 1582. aastal hävis esialgne loss täielikult Liivi sõjas. Hiljem vahetas mõis mitu korda omanikku.

Poola-Leedu Liidu ajal kuulus Sangaste kuningale. Kui rootslased tulid 1626. aastal Eestisse, andis kuningas Gustav II Adolf mõisa Christoph Raskyle. 1723. aastal kinkis Vene tsaar Peeter I mõisa major Peeter Golovinile.

1808. aastal omandas Sangaste mõisa pärast omanike vahetumist Bergi perekond. Esimese omaniku Friedrich von Bergi järeltulijad säilitasid omanikuks olemise kuni 1939. aastani. Sel ajal repatrieeriti nad Saksamaale ja mõis natsionaliseeriti.

Mille poolest on Sangaste kuulus?

Sangaste mõis sai kogu maailmas kuulsaks oma viimase omaniku poolt. See oli krahv Friedrich Georg Magnus von Berg, tuntud agronoom ja taimekasvataja. Siin töötas ta välja ühe maailma vanima rukkisordi, Sangaste.

Von Berg tõi Eestisse ka hobuse, millest hiljem aretati üks maailma parimaid hobusetõuge, toriit. Friedrich Georg Magnus von Berg rajas Eestisse rikkaliku taimekollektsiooniga pargi. Teda peetakse ka üheks Lõuna-Eesti maanteeliikluse algatajaiks, sest ta oli üks esimesi autoomanikke Eestis.

Fotogalerii

Lossi ajalugu

Sangaste loss ehitati 1879. aastal Otto Gippiuse projekti järgi. Kogu hoone valmis 1883. aastaks. Ehitustöid juhtis meister Rudolf Maag.

Lossihoone on punastest tellistest ehitis, millel on puhtad vuugid ja graniitsokkel. Hoone on valdavalt kahekorruseline, mõnes osas on see kolme- või neljakorruseline. Peasissepääsu domineerib kõrge neljakandiline torn.

Huvitavad faktid

• Teise maailmasõja lõpus oli Sangaste loss puhkekodu, mis hiljem muudeti pioneerilaagriks.
• Hilisnõukogude ajal oli mõis Tartu Plastide Katsetehase omanduses.