Suvel oli Eestis rohkem välisturiste, kuid vähem kohalikke turiste

Eesti Statistikaamet on avaldanud 2024. aasta juuli turismiandmed. Selgus, et välisturistide arv kasvas 13%, samas kui siseturistide arv vähenes võrreldes 2023. aasta juuliga 2%. Kokku ööbis hotellides 507 600 turisti, mis on 5% rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti vanemanalüütiku Helga Laurmaa sõnul puudub vaatamata turistide arvu kasvule endiselt nõudlus turismisektoris. See on endiselt 3% madalam kui 2019. aasta juulis. Enamasti tullakse Eestisse puhkama teistest riikidest.

„Tänavu juulis külastas Eesti majutusasutusi 272 500 välis- ja 235 100 siseturisti. Välisturistide arv kasvas 13 protsenti, siseturistide arv aga vähenes 2 protsenti,“ ütleb Laurmaa.

Turistid veetsid hotellides kokku 960 100 ööbimist, millest 430 200 ööbimist tegid siseturistid ja 529 900 välisturistid. Keskmine ööbimise hind majutusasutuses oli 49 eurot inimese kohta, mis on 2 eurot kallim kui 2023. aasta juulis ja 23 protsenti kallim kui 2019. aasta juulis. Pärnumaal maksis öö inimese kohta 58 eurot, Harju- ja Saaremaal 51 eurot, Tartumaal 48 eurot, Läänemaal 47 eurot ning Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal 40 eurot.

Üle poole välisturistidest saabus Eestisse kahest naaberriigist – Soomest 127 500 ja Lätist 21 900. Palju oli turiste ka Saksamaalt – 18 200, mis on 37 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Leedust oli 10 000 ja Rootsist 8600 külastajat.

Enamik välisturistidest (85 protsenti) oli puhkusereisil, kümnendik aga tööreisil. Kõige rohkem väliskülastajaid oli Harjumaal (69%), Pärnus (12%), Tartus (6%) ja Saaremaal (4%). Kohalikud reisijad ööbisid Harjumaal (21%), Pärnumaal (18%), Ida-Virumaal (10%) ja Saaremaal (9%).

Kodumaistest turistidest 79% väitis, et nad reisid vaba aja veetmise eesmärgil, 11% aga töö eesmärgil. Turistidele oli saadaval 24 500 numbrituba ja 58 700 voodikohta, millest 61 % oli hõivatud. Juulis tegutses Eestis 1238 majutusasutust.

Turismisektori mittetäielik taastumine on osaliselt seletatav Venemaa turistide puudumisega. Alates 2022. aastast on Venemaa kodanikel keelatud Eestisse turismi eesmärgil reisida. See oli riigi vastus Venemaa sõjalisele sissetungile Ukrainasse.

Turu mittetäielikul taastumisel on aga ka mitte ilmne põhjus, mis seletab samuti siseturismi langust. 2024. aasta alguses eemaldas EASi sihtasutus ametliku turismiinfo visitestonia.com venekeelse versiooni, põhjendades rumalat otsust sellega, et venelastel on Eestisse sisenemine keelatud. Teabe vähendamine võis mõjutada sisenõudluse vähenemist ja venekeelsete turistide puudumist naaberriikidest.