Tartu Ülikool

Tartu Ülikool on Eesti tuntuim ülikool, kus koolitatakse spetsialiste erinevates valdkondades: siin on õigusteaduskond, filoloogiateaduskond ja meditsiiniteaduskond. Ülikooli peahoone on üks Tartu kuulsamaid vaatamisväärsusi.

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu algab 30. juunist 1632, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas määruse Academia Dorpatensise asutamise kohta. 1656. aastal viidi ülikool üle Tallinna, kus 1665. aastaks akadeemiline tegevus lõpetati. 1690. aastal avati õppeasutus Tartus uuesti nimega Academia Gustavo-Carolina.

1695–1697 puhkes Eestis Rootsi-vastase koalitsiooni tegevuse tõttu näljahäda, mis sundis akadeemia Tartust Pärnusse kolima, kus tingimused olid soodsamad. Academia Gustavo-Carolina uus avamine toimus 28. augustil 1699, kuid 1710. aastal, pärast linna kapituleerumist Vene vägedele, suleti õppeasutus.

Tartu Ülikool Venemaa impeeriumi ajal

Aprillis 1802 avati ülikool Kaiserliche Universität zu Dorpat nime all. Õpetus toimus saksa keeles. 1820–1890 õppisid või õpetasid siin galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, keemia Nobeli preemia laureaat Wilhelm Friedrich Ostwald ja paljud teised. 1884. aastal pühitses Eesti Üliõpilaste Selts tulevase Eesti lipu – sinimustvalge trikoloori.

Tegelikult oli Tartu Ülikool Venemaa Lääne-provintsi teadlaste koolitamise monopolist. Idas tehti koostööd Peterburi Teaduste Akadeemiaga ja läänes Saksa ülikoolidega. 1889. aastal tabas Eestit venestamislaine ja endine keiserlik ülikool muudeti keiserlikuks Jurjevi Ülikooliks. See nimi püsis kuni 1918. aastani.

Tartu Ülikool pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist

1918. aasta kevadel, kui Eesti oli Saksa okupatsiooni all, muudeti Keiserlik Jurjevi Ülikool just loodud Balti hertsogiriigi Landesuniversität in Dorpatiks. Kuid kaks kuud pärast avamist, 27. novembril 1918, anti ülikool Eesti Ajutisele Valitsusele.

Ülikooli kuratooriumi määras Peeter Põld, tänu kellele alustas ülikool 1. detsembril 1919 tööd eesti keeles Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli nime all. Õppejõududeks kutsuti teadlasi Rootsist, Soomest ja Saksamaalt. Paljud tolleaegsed lõpetajad said maailmakuulsateks teadlasteks.

Tartu Ülikool Nõukogude perioodil

Esimese asjana pärast Eesti okupeerimist hävitasid uued võimud üliõpilasühingud ja lõhkusid ärilised sidemed Lääne riikidega. Hea tulemuse andnud programmi asendas kursuste süsteem, mille haridusprotsessi aluseks oli marksismi-leninismi õpe. Paljud Eesti Vabariigi aegsed õppejõud represseeriti.

1946. aastal läks ülikool Nõukogude Liidu Kõrgharidusministeeriumi alluvusse. Siin koolitati kitsa eriala spetsialiste. Mõningate lõpetajate nimed on siiani tuntud, näiteks kuulus semiootik ja filoloog Juri Lotman, keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, teaduslik kirurg Artur Linkberg ja paljud teised.

Tartu Ülikool tänapäeval

1989. aastal tugevnesid Eestis rahvuslikud meeleolud. Ühiskondlikud liikumised alustasid võitlust 1918. aastal pärast Venemaa Impeeriumi lagunemist saavutatud iseseisvuse taastamise eest. Tartu Ülikool ei jäänud kõrvale ja aastatel 1989–1992 tegeleti aktiivselt kadunud traditsioonide taastamisega.

Tänapäeval on see ülikool endiselt Eesti populaarseim ja prestiižseim. Siin, nagu varemgi, on võimalik saada haridust õigusteaduses, filoloogias ja meditsiinis. Ülikooli juures tegutsevad täna mitmed muuseumid.

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone peetakse mitte ainult üheks Tartu vaatamisväärsuseks, vaid ka linna kõige tuntumaks sümboliks. Hoone ehitati 1804–1809 Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Tartu kuulsaima ülikooli peahoone pidulik avamine toimus 3. juulil 1809.

Tartu Ülikooli hoone on Eesti klassikalise arhitektuuri silmapaistvaim näide. Avaras peasaalis, mis on tuntud oma suurepärase akustika poolest, toimuvad siiani konverentsid, pidulikud üritused ja kontserdid. Siin tähistatakse kõiki ülikoolielu olulisi ja märgilisi sündmusi.

Asukoht kaardil

Tartu Ülikooli peahoone aadress:
Ülikooli tn 18, Tartu

Tartu Ülikooli muuseumid

• Tartu Toomkiriku muuseum (Tartu Ülikooli muuseum): Tutvustab Tartu Ülikooli ajalugu alates XVII sajandist tänapäevani. Külastajatele on avatud püsiekspositsioon ja temaatilised näitused. Suveperioodil on avatud Toomkiriku tornid.
• Tartu Ülikooli Kunstimuuseum: Asub ülikooli peahoones. Muuseumi ekspositsioon koosneb erinevatest kunstiesemetest. Suurimat väärtust omab 4000 aasta vanune Egiptuse muumia.
• Tartu Ülikooli Loodusmuuseum: Ühendab endas pikka aega iseseisvalt tegutsenud zooloogia- ja geoloogiamuuseumid. Muuseumil on ka suur taimede ja seente kogu.
• Vana Anatoomikum: Praegu külastajatele suletud.
• Tartu Ülikooli Botaanikaaed: Omab rohkem kui 6500 taimeliigi kollektsiooni erinevatest kliimavöönditest.
• Tartu Tähetorn: Tutvustab astronoomia ajalugu ja Tartu Ülikoolis tehtud avastusi.
• Von Bocki maja: Kuulus oma fassaadil kujutatud inimeste portreede poolest.