Tammsaare muuseum Kadriorus

Tallinnas Kadrioru pargi lähedal, ajaloolises suvila tüüpi majas asub eesti kirjanduse klassiku A.H.Tammsaare (1878-1940) korter-muuseum. Selles majas elas kirjanik aastatel 1932 – 1940. Siin ta suri. Kirjaniku lese Käthe Hanseni soov oli, et nende majast saaks kunagi muuseum. Tänaseks on see unistus täitunud, muuseum avati kirjaniku sajandal sünniaastapäeval – 30.01.1978.

Tammsaare muuseumi näitus

Maja teisel korrusel asub viietoaline kirjandusklassiku korter, mis on sisustatud algsel kujul. Just siin kirjutas Tammsaare 1930. aastatel oma parimad romaanid. Maja teises tiivas on ajaloo- ja kirjanduslik ekspositsioon Tammsaare elust ja loomingulisest pärandist.

Muuseumi ekspositsioonis on üle 6000 eksponaadi, sealhulgas kirjaniku surimask ja viiul, samuti tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid. Siin peetakse ka kirjandusõhtuid, konverentse, teatrietendusi, näitusi ning soovi korral saab tellida õpilastele ekskursioone ja erinevaid kirjandusprogramme. Muuseumikülastuse ajal saab mängida eesti kirjanduse mängu või istuda Tammsaare korteri verandal kohvinurgas.

Omaette vaatamisväärsus on 19. sajandi teisel poolel ehitatud maja veranda. Selle baguette ja värviliste klaasidega aknad räägivad puhkajatele suvepuhkuseks ehitatud korteri luksusest. Verandal sai täiel rinnal nautida lühikese põhjamaise suve valgust, sära ja soojust, juua kohvi, lugeda või lobiseda. Selline võimalus on ka tänapäeval olemas. Verandale on oodatud kõik, kes soovib nautida valgust ja mugavust, samuti meeldib vanu fotosid vaadata ja lugeda.

A. H. Tammsaare muuseum on kahel korral nomineeritud Eesti Muuseumiauhindadele näituse kategoorias ja ühel korral laureaadiks; ja oli ühel korral ka teadustegevuse kategoorias nomineeritud.

Tammsaare maja Tallinnas

Rahvasuus “Lutheri mööblivabriku karjamaaks” nimetatud territooriumil asuvasse majja kolimise järel hakati hoonet peagi nimetama “Tammsaare majaks”. Esimese Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) ümbritses Tammsaare maja ja hiljem tekkinud kaks kõrvalhoonet suur aed, mis piirnes nagu praegugi Koidula, Faehlmanni ja Köleri tänavaga. Majade omanik oli laevakapten Herman Soone, kes suri Siberis 1941. aastal.

Tammsaare majaga seotud sündmused viitavad hoone mütoloogilisele olemusele. Kui sõja ajal algas evakueerimine, anti Tammsaare lesele Käthale varjendi ehitamiseks materjali, mille lesk hobuvankril Lasnamäelt tõi. Varjualune ulatus esifassaadist sirgjooneliselt Koidula tänava poole, selle seinad ja lagi olid kaetud laudvoodriga, peal kõrge muldvall. Õhurünnaku ajal põgenes Käthe Hansen koos laste ja kohvrisse pakitud romaanide käsikirjadega varjupaika.

Kathe Hansen käitus ennastsalgavalt ka Saksa okupatsiooni ajal, pöördudes Saksa komandöri poole ja paludes tal paigutada Flak’i (õhutõrjekahurid) Tammsaare maja juurde, mida ka tehti: õhutõrjekahurid asusid hoone mõlemal küljel. Kahjuks tabasid 9. märtsil õhurünnaku käigus pommid ühte aias asuvat maja ja ta oli süttimisohus. Legendi järgi päästis maja “paremalt” tulnud tuulehoog. Tammsaare tütar Riita Hansen valmistas endale õhutõrjekahurist laualambi.

Tammsaare muuseum Tallinna kaardil

Muuseumi aadress:
L.Koidula tn 12A, Tallinn
Koduleht: tammsaare-muuseum.ee

Huvitavad faktid

• Teine Tammsaare muuseum asub Vargamäel, kus sündis kirjanik. Selles kohas on Kodru soo, mil on nüüdseks rajatud matkarada. Just siin toimub romaani “Tõde ja õigus” tegevus.
• Paukjärve ääres toimub järjekordse Tammsaare “Kõrboja peremees” romaani tegevus. Tänapäeval on siia rajatud ka matkarada. Seda kutsutakse Paukjärve rajaks.
• Romaanil “Tõde ja õigus” põhinev mängufilm on tõusnud Eesti kassade absoluutseks liidriks. Kahjuks ei olnud aga võimalik selle pildi eest maksta. Selle eelarve oli 2,5 miljonit eurot ja teenustasud 1,5 miljonit eurot.
• Tallinna kesklinna püstitatakse Tammsaare skulptuur. See asub kirjaniku nimelisel väljakul.