Aleksander Nevski katedraal

Aleksander Nevski katedraal Tallinnas ühendab endas Moskva patriarhaadi peakiriku funktsioone ja on ka üks linna tähtsamaid vaatamisväärsusi. Kirik ehitati kohalike elanike algatusel 19. sajandi lõpus. See pühitseti 30. aprillil 1900. aastal. Tseremooniat viis läbi kõrgeim aukartlik Agafangel ja külaliste hulgas oli ka õiglane Püha Kroonlinna Johannes.

Tallinna Aleksander Nevski katedraali ajalugu

Aleksander Nevski katedraali ajalugu algas 30. augustil 1893, kui selle ehitamiseks pühitseti koht. Ehituse kogumaksumuseks oli 600 000 keiserlikku rubla, millest 434 000 kogusid vabatahtlikud annetajad. Ülejäänud osa rahastas Vene impeeriumi riigikassa. Templi projekti koostas kunstiakadeemia dotsent Mihhail Preobraženski.

Katedraali ehitus edenes üsna kiiresti. Juba 1897. aastal paigaldati katedraali kupplitele kullatud ristid ja aasta pärast kaeti ka kuplid kullaga. Juunis 1898 lisati kiriku kellatornile üksteist kuplit, mis toodi Peterburist Tallinnasse. Juba 1900. aastal avati kiriku uksed kogudusele.

Korduvalt üritati katedraali lammutada, esimest korda väljendati sellist kavatsust 1928. aastal, kui Eesti Vabariigi võimud tahtsid vabaneda vene pärandist. Kirik päästeti tänu metropoliit Aleksanderile (Paulus), kes kolis oma kateedri siia üle Issanda muutmise peakirikust. Kuid kiriku kirglikkus vaibus alles 1936. aastal, kui kiriku rektoriks sai Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi vend Nikolai Päts.

Kahekümnenda sajandi teisel poolel

1960. aastal, pärast Nõukogude võimu kehtestamist vabariigis, kavandati Aleksander Nevski katedraali ümberehitamist planetaariumiks. Sellele plaanile sekkus aga tulevane Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II, kes teenis sel ajal Eestis. Dokumendid, mis näitasid “kodanlike natsionalistide” ja Hitleri okupantide plaani kiriku hävitamiseks, aitasid jahutada mässuliste innukust.

1990. aastatel, pärast Eesti taasiseseisvumist, püüdsid võimud korduvalt kirikut koguduseliikmetelt ära võtta. Kogu kiriku vara läks riigile, kes kavatses selle üle anda Konstantinoopoli patriarhaadile. Seda ei ole siiski toimunud, sest õigeusklikud koguduseliikmed on korraldanud missaprotsessioone, tänu millele ja Jumalikule hoolestikule ei ole keegi julgenud neilt reliikviaid ära võtta.

Kired vaibusid 1990. aastate lõpus tänu Eesti presidendi Arnold Rüütli sekkumisele. Tema vahendusel suutsid kirikujuhid luua dialoogi riigiga. Praegu rendib kirik kirikuhoone riigilt sümboolse tasu eest.

Tallinna Aleksander Nevski katedraali külastamine

Tallinna Aleksander Nevski katedraal on avatud iga päev kell 8:00-19:00. Igapäevane jumalateenistus algab siin argipäeviti kell 8:30 ning laupäeviti ja pühapäeviti kell 9:00. Jumalateenistused toimuvad vanaslaavi keeles. Eestikeelsed liturgiad toimuvad laupäeviti kell 11:00.

Tallinna Aleksander Nevski katedraalis on suveniiripood. Siit saab osta erinevaid raamatuid, palveraamatuid, ikoone, samuti kalendreid ja palju muud, mis võivad õigeusklikule kristlasele kasulikud olla. Küünlaid ja jumalateenistusi võetakse vastu otse kirikusaalis, kohe pärast peauksi.

Pidage meeles, et kirik eksisteerib külastajate annetustest. Kui sisenete templisse, pange ükskõik kui suur summa raha spetsiaalsesse kasti. See asub paremal, teise kiriku ukse juures.

Asukoht kaardil

Muud huviväärsed paigad

• Tallinna õigeusu kirikutest on kõige uuem Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik. See asub Lasnamäel.
• Aleksander Nevski katedraalist mitte kaugel asub Hirvepark. See on üks tähtsamaid ajaloolisi kohti Eesti pealinnas.
• Vanalinnason ka Püha Nikolai Imetegija kirik. See asub Vene tänaval.