Palmse mõis

Palmse mõis on vaatamisväärsus Lääne-Virumaal. See asub Lahemaa rahvuspargis Kadrina vallas. See on Eesti esimene täielikult restaureeritud kompleks koos parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Täna on siin muuseum. Territooriumile sissepääs on tasuline.

Palmse mõisa ajalugu

Palmse mõisa esmamainimine pärineb keskajast. Toona kinkis Taani kuningas Voldemar II maa Tallinna tsistertslaste Püha Miikaeli kloostrile. Kuid juba 1510. aastal vahetas klooster need maad Nabala mõisa vastu.

1522. aastal oli mõisa omanikuks Diederich Metztaken, kes andis mõisale oma esimese nime – Metsataguse. Hiljem vahetas mõis mitu korda omanikku, kuid kuni 1676. aastani jäi see Metztakeni perekonna valdusse. 1677. aastal päris mõisa Arend Diederich Metztakeni õde Margareta Dorothea, kes abiellus Gustav Christian von der Pahleniga.

Palmse mõis kuulus 242 aastat von der Pahleni perekonnale. Gustav Christian von der Pahlen alustas 1697. aastal mõisa ehitamist sellisena, nagu me seda tänapäeval tunneme. Tööd teostati Jacob Stahel von Holsteini jooniste järgi. 1703. aastal rüüstasid Vene väed mõisa Põhjasõja ajal.

Mõisa restaureeris Arend Diederich von der Pahlen, kellel olid teadmised arhitektuurist. Aastaks 1730 oli peahoone täielikult ümber ehitatud. Järgnevatel aastatel ehitati Ilumäe kabel (1731), viljahoidla (1731), viinavabrik (1736), tallid (1737), ning 1738. aastal rajati mõisa aed.

Palmse mõisa härrastemaja omandas oma praeguse kuju aastatel 1782-1785. Vana hoone ehitati ümber arhitekt Johannes Kaspar Mohri projekti järgi. 19. sajandi keskel laiendati mõisaparki praegusesse suurusesse. 1870. aastatel ehitati sinna palmimaja. 1914. aastaks oli lõplikult moodustatud karjaaed.

Palmse mõis 20. sajandil

Mõis kuulus von der Pahleni perekonnale kuni 1919. aastani, mil Eesti Vabariik selle maareformi käigus võõrandas. Mõis jagati mitmeks taluks ja peahoone anti Kaitseliidule, kes asus seal kuni 1940. aastani.

Teise maailmasõja lõpus asus Palmse mõisas pioneerilaager. Pärast Lahemaa rahvuspargi asutamist 1971. aastal läks mõis selle omandisse. Mõisakompleksi restaureerimine algas 1972. aastal.

Kõige ulatuslikumad restaureerimistööd Palmse mõisas toimusid aastatel 1975-1985. Mõis avati avalikkusele 1986. aastal. 1998. aastal kanti 26 mõisahoonet kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Alates 2002. aastast kuulub Palmse mõis sihtasutusele Virumaa Muuseumid.

Fotogalerii

Palmse mõisa muuseum

Palmse mõis on Lääne-Virumaa üks uhkemaid muuseume. Külastajatele on avatud kõik territooriumil asuvad hooned. Põhinäitus asub mõisahoones, mida tasub kindlasti külastada.

Näitus viinavabrikus annab üksikasjaliku ülevaate viina ja teiste kangete alkohoolsete jookide valmistamise protsessist. Õlleköögis saab tutvuda õlle ajalooga. Sepa töökojas saab sepistada rauatüki mälestuseks.

Palmse mõisa võib vaadelda ka kui parki ja botaanikaaeda. Nii aed kui ka palmimaja on külastajatele avatud. Parki läbib ka kultuurirada, mis tutvustab teile ümbritsevat piirkonda.

Ametlik veebileht: palmse.ee

Asukoht kaardil

Muud huvitavad objektid

• Teine Lahemaa rahvuspargi pärl on Sagadi mõis. Siin saab vabalt pargis ringi jalutada, kuid mõisamuuseumi külastamiseks tuleb osta pilet.
• Lahemaa kaudu reisides külastage Altja matkarada. See kulgeb läbi metsade, piki rannikut ja läbi vana kaluriküla.
• Teine mainimist vääriv rahvuspark on Penijõe mõis. Siin asub Matsalu looduskaitseala külastuskeskus.