Maardu mõis

Maardu mõis on üks Harjumaa ajaloolistest vaatamisväärsustest. Ta asub samanimelise linna lähedal Tallinna äärelinnas. Täna kuulub mõis Eesti Pangale ja seda kasutatakse konverentsikeskusena.

Maardu mõisa ajalugu

Maardu mõisa ajalugu algas 14. sajandil. Varaseimad andmed selle kohta pärinevad aastast 1397. Arhitektuurne ansambel asub väikesel künkal ja seda peetakse üheks oma aja kõige esinduslikumaks. Mõisa peahoone ümber on park.

Sajandite jooksul on mõis olnud aadlisuguvõsade, näiteks Roosenite (alates 1491. aastast), Uexküllide ja Taubade (1529. aastast) omanduses. 1663. aastal sai mõisa omanikuks kindralmajor Fabian von Fersen, 1729. aastal aga kindralleitnant Hermann Jensen von Bohn, kes oli tuntud esimese Eesti Piibli väljaandmise rahastajana.

1746. aastal omandas Maardu mõisa Peter von Brevern, Katharina von Bohni noorim poeg tema esimesest abielust. Mõis oli selle perekonna omanduses kuni maareformini 20. sajandil, mis toimus pärast revolutsiooni ja natsionaliseerimist. On teada, et mõisas viibis suur Vene tsaar Peeter I.

Tänapäeval võib igaüks Maardu mõisa ruume loengute või konverentside jaoks rentida. Võite rentida ka kohalikku sauna ja kõrval asuvat parki, kus saate pidada pidulikke vastuvõtte.

Asukoht kaardil

Muud huvipakkuvad kohad

Muhu saarel asub Pädaste mõis. Tänapäeval on see täisteenust pakkuv luksushotellikompleks koos spaaga.
Märkimisväärne koht Rapla lähedal on Hagudi mõis. Mõis on kuulus kuulsa vene meresõitja Ivan Kruzenshterni sünnikodu.
Üks ilusamaid mõisaid Eestis on Vasalemma mõis. Täna asub seal põhikool.
Viljandi linna lähedal asub Olustvere mõis. See külgneb suure ja kauni pargiga, kus asuvad aktiivsed töökojad.
Vääna mõisal on rikkalik ajalugu. See on Tallinnast veerandtunnise autosõidu kaugusel Keila suunas.