Jaanipäev

24. juuni on Jaanipäev, mis on Eestis riigipüha. Pühale eelneb teine oluline tähtpäev, Võidupüha, mis on samuti Jaanilaupäev. Tänu sellele on eestlastel kaks järjestikust vaba päeva.

Kuidas tähistatakse Jaanipäeva?

Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva. Ametlikud pidustused algavad juba eelmisel õhtul, 23. juunil, kui kõigis linnades ja külades süüdatakse jaanituli. Püha on eestimaalaste seas väga populaarne.

Juba aastaid põletavad inimesed maal suvisel pööripäeval hiiglaslikes jaanituledes vanu asju. See traditsioon on aeglaselt hääbumas, kuid on endiselt elus Eesti saartel, kus elu kulgeb teistsuguse tempoga. Külaelanikud valmistavad aastaringselt jaanituled, mille leegid tõusevad pidulikul ööl kõrgele. Üle kogu riigi levib 24. juunil meeldiv suitsulõhn.

Inimesed nimetavad jaanipäeva “liha- ja õllepeoks”. Tõepoolest, Eestis on saanud traditsiooniks grillida vorsti või liha ja loputada seda õllega. Paljud inimesed veedavad öö telkides mere ääres.

Kus inimesed jaanipäeva tähistavad?

Eestis on traditsiooniline tähistada jaanipäeva maal. Inimesed kogunevad suurtes gruppides ja peavad piknikku spetsiaalselt selleks ettenähtud kohtades. Paljud inimesed lähevad paariks päevaks telkidega mere äärde.

Kõige populaarsemad jaanipäeva tähistamise kohad on Saaremaal, Hiiumaal ja Peipsi järve ääres. Et tagada hea puhkus, on kõige parem mõelda hotellide broneerimisele või majade rentimisele ürituse ajaks ette. Saarte külastamisel osta mõlema sihtkoha praamipilet aegsasti ette.

Legend sõnajalgadest

Vana legendi kohaselt õitseb jaanipäeva öösel sõnajalg. Kellel õnnestub see leida, saavad kõik unistused teoks. Samuti osutab see peidetud aardekohale ja neiude jaoks on see hea võimalus kohtuda oma peigmehega. Räägitakse, et parim aeg taime otsimiseks on ka südaöösel sügavale metsa minna.