Juminda miinilahingu memoriaal

Juminda memoriaal on püstitatud Juminda miinilahingu mälestuseks. 28.-29. augustil 1941 pommitasid sakslased Tallinnast Kroonlinna teel olnud laevakaravani. Mälestusmärk on graniitplaadiga mälestuskivi, mida ümbritsevad mahakantud meremiinid. Rannikul asuvate kivide hulgas on veel üks mälestuskivi, millele on graveeritud kuupäev 28.VIII.1941.

Juminda miinilahingu memoriaali ajalugu

Juminda miinilahingu ohvrite täpne arv ei ole teada. Mõnede aruannete järgi ületas ohvrite arv 15 000 inimest. Sõjaväeajaloolase, pensionile läinud admiral Radi Zubkovi 2011. aastal avaldatud raamatus on ohvrite arv laeval Vironia üle 2200 ja aurulaeval Balkhash üle 3800. Selles pommitamises sai kaotusi ka aurujäämurdja Suur Tõll, mis asus praegu Lennusadamas.

1970. aastate lõpus tegi Lahemaa rahvuspargi, kuhu Jumindanina neeme kuulub, administratsioon algatuse mälestuskompleksi ehitamiseks. Plaan oli raiuda laevade siluetid rannajoonel olevatesse kivisse, mille visandid valmistas Tallinna kunstnik, Teise maailmasõja veteran Olev Eensalu. Projekti ei ole kunagi ellu viidud.

Juminda monumendi esimene versioon avati 28. augustil 1978. aastal. Aasta hiljem see siiski rekonstrueeriti. Kivi paigutati graniidist pjedestaalile, mälestusmärki ümbritsevad miinid värviti uuesti mustaks ja viidi mälestusmärgist veidi eemale. Lisaks olid kivile kinnitatud vaskplaadid, mis sümboliseerivad laevade vööri. Seda välimust säilitas monument kuni 90ndate alguseni.

Fotogalerii

Tänapäev

Pärast Eesti taasiseseisvumist rüüstati monument. Esialgne ankur, vaskplaadid ja laevade vöörid olid kadunud. 2001. aastal taastati Juminda mälestusmärk. See oli võimalik taastada alles pärast Eesti presidendi Lennart Meri sekkumist.

Asukoht kaardil

Muud huvitavad objektid

Vaadake lisaks