Paldiski

Paldiski on sadamalinn Harju maakonnas Soome lahe rannikul Läänemere ääres. Varasemad nimed: Rogerwiek, Baltiiski Port, Baltiski. Linna staatus sai 1783. aastal. Hõivatud ala on 59,9 ruutkilomeetrit, rahvaarv veidi üle 3500 inimese, kellest 67% on etnilised venelased, 25% eestlased.

Turismiinfo

Paldiski sadam

Tänapäeval on Paldiski tuntud sadamalinnana. Endise Nõukogude allveelaevade baasi territooriumil tegutseb Lõunasadam, mille eelisteks on süvamere kaid, mis on võimelised vastu võtma 50 000 tonnise veeväljasurvega laevu. Paldiski sadam on osa Tallinna sadamast ja see on lähim Eesti sadam Euroopale.

Teist kohalikku sadamat nimetatakse Põhjasadamaks. Siin toimub sõidukite, puistlasti ja konteinerite ümberlaadimine. Sadama tööd saab jälgida Peetri kindluse varemetest. Linnas asuvad ka biodiisli rafineerimistehase terminal ja Alexella kütuseterminal.

Paldiski geograafiline asukoht

Paldiski linn piirneb Keila, Vasalemma ja Padise vallaga. Linna alla kuuluvad ka Suur ja Väike Pakri saared. Koos akvatooriumiga on Paldiski territoorium 102 kilomeetrit. Lähim suur linn on Keila. Kaugus Tallinnast on 52 kilomeetrit.

Info külastajatele

Paldiski on Tallinnaga ühendatud raudteega. AS Elron elektrirongid sõidavad linnade vahel mitu korda päevas. Reisiaeg on umbes tund. Tallinna kesklinnast väljuvad rongid Balti jaamast.

Paldiskis on vaid kaks hotelli, millest üks on hostel, kus saab rentida voodi või terve toa, teine ​​on korterid mererannas, mis asuvad privaatses puhkemajas. Toidupoode esindavad Maxima ja Konsumi kaubandusketid.

Paldiski ja ümbruskonnaga tutvumine

Turiste meelitab linna soov tutvuda selle militaarajalooga. Nõukogude ajal asus siin NSV Liidu tuumaallveelaevastiku baas. Vanad objektid ülevaatamiseks pole praegu kõrvalistele isikutele kättesaadavad.

Huvi pakub Paldiski loodus. Mööda Pakri poolsaart kulgeb maastikukaitseala tutvustav matkarada. Siin on ka tuulepark, mis on samuti linna vaatamisväärsus.

Paldiskist mitte kaugel asuvad kaks väikest saart – Suur ja Väike Pakri. Nõukogude ajal olid mõlemad suletud tsoon. See oli harjutusväli, kust leitakse tänaseni lõhkemata mürske. Täna saab saari külastada giidiga ekskursiooniga.

Huvitavaid fakte Paldiski ajaloost

18. sajandil asus Paldiskis sunnitöövangla, kus teiste hulgas kandsid karistust talurahvaülestõusus süüdi mõistetud eesotsas Emeljan Pugatšoviga. Vangide hulgas oli baškiiri kangelane Salavat Julajev, kelle mälestuseks püstitati linna pronksbüst.

Linn sai oma praeguse nime 1922. aastal. Esimese Eesti Vabariigi ajal muudeti see Baltiskist Paldiskiks. Mõlema nime päritolu on seotud Baltiiski Pord ajaloolise nimega.

Nõukogude ajal toimus Paldiskisse sissesõit ainult spetsiaalsete sissepääsulubadega. Siin oli NSVL sõjaväe tuumalaevastiku baas. 1994. aastal lahkus siit viimane Vene Föderatsiooni sõjalaev ning aasta hiljem sõlmiti leping tuumaobjekti üleandmise kohta Eesti Vabariigile.

11. septembril 1997 uppus Kurkse väina ületamisel Balti pataljoni luurekompanii 22 ajateenijast 14. Ülema ebakompetentsuse tõttu eksisid sõdurid tormise ilmaga jäises vees. See oli ainus selline juhtum Eesti lähiajaloos.

2002. aastal sai Paldiski territooriumist Rootsi režissööri Lukas Moodyssoni mängufilmi „Lilja 4-ever“ võtteplatsiks. Peaosa selles filmis mängis vene näitleja Oksana Akinšina. Süžee käigus ei mainitud kordagi linna ja riigi nime. Samas oli selgelt aimatud, et tegevus toimub ühes endises Nõukogude Liidu vabariigis.